Porrulauk "Bystrin" F1 (suvine) /100 g/

Suvine porrulauk "Bystrin" F1 - Allium porrum L.
Keskvarajane (75 päeva istikute istutamist), keskmise kasvuga taim sinakasroheliste tugevate lehtedega, ka valge varreosa on suure pikkusega.
Mahedamaitseline ja produktiivne hübriidne sort.

Porrulaugu seemnete ettevalmistus külviks.
Kuna kuivad seemned idanevad aeglaselt (12-18 päeva), soovitatakse neid leotada ja eelidandada.
Selleks hoitakse seemneid toatemperatuuri juures vees 24 tundi. Seejärel pannakse nad niiske kanga vahele ja eelidandatakse.
Istikute kasvatamine.
Eesti tingimustes soovitatakse porrulauku kasvatada istikutest. Seemned külvatakse 15-20 märts.
Seemneid hoitakse enne külvi 20-25 minutit kuumas vees (+50°C), seejärel pestakse ja paisutatakse niiske kanga vahel 5-7 ööpäeva.
Peale seda kuivatatakse seemneid pisut ja külvatakse kasti või kasvuhoonesse. Porrulaugu istikuid kasvatatakse madalates kastides, mis on täidetud kerge, huumusrikka mullaga.
Muld tihendatakse kergelt, kastetakse rikkalikult ja seejärel külvatakse seemned. Seemned külvatakse hõredalt, 2x2,5 cm skeemi järgi.
Porrulaugu istikute kasvatamisel tuleb jälgida mullaniiskust ja õhutemperatuuri. Päeval on soovitatav temperatuuri hoida +18..+20°C juures, öösel +14..+15°C.
50-55 päeva pärast on istikud valmis avamaale istutamiseks. Enne istutamist kärbitakse juuri ja lehti 1/3 ulatuses.
Kui muld kastis on piisavalt viljakas, siis istikute hooldus seisneb põhiliselt rikkalikus kastmises (kuid mitte ülekastmises).
50-60 päevased istikud istutatakse aprilli lõpus- mai alguses.
Enne välja istutamist tuleb istikuid kindlasti karastada: kastides taimed kastetakse korralikult läbi ja jäetakse 2-3 ööpäevaks õue, kohta, mis on kaitstud tuulte ja otseste päikesekiirte eest.
Jahenemine ja isegi väikene öökülm ei tee porru istikutele midagi halba. Porrulauk talub hästi ümberistutust.
Maa ettevalmistamine ja porrulaugu istutamine avamaale.
Porrulauk on külmakindel taim, kuid küllaltki nõudlik viljaka ja niiske mulla suhtes. Pehmetel talvedel, paksu lumekatte all on täiesti võimalik porrulaugul peenras talvituda.
Porrulauk on väga vastuvõtlik väetamisele. Orgaanilised väetised viiakse mulda sügisel maa ettevalmistamisel, mineraalväetised kevadel ja suvel pealtväetisena.
Porrulauk armastab niiskust, põua ajal lehtede kasv pidurdub. Peale selle mõjub niiskuse pikaajaline ebapiisavus taime maitseomadustele.
Porrulauku saab kasvatada seemnete otsekülvist avamaale (harvendamisega), või istikutega. Mõõduka kliima tsoonis saab kaubanduslikku saaki vaid istikutest kasvatades.
Külviaeg valitakse vastavalt saagi korjamise ajale. Kevadel täidetakse porrulaugule mõeldud peenar korralikult orgaaniliste väetistega.
1m2-le lisatakse ämbritäis kõdu või komposti, lisatakse 2 liitrit niisket saepuru ja pool liitrit tuhka. Mineraalväetistest viiakse mulda 2sl. nitrofoskat ja 1tl. karbamiidi.
Kõik kaevatakse korralikult läbi 20-22 cm sügavuselt. Porrulauk istutatakse roosat värvi kaaliumpermanganaadi lahusega korralikult kastetud vagudesse, mille sügavus on 12 cm.
Ridadevaheline kaugus on 25 cm, taimedevaheline kaugus reas 12-15 cm. Peale istutust ei kasteta 3-4 päeva.
Porrulauku võib istutada ka kaherealisena: 20 cm ridade vahe, 60-70 cm lintide vahe ja 8 cm taimede vahe. Võib istutada ka üherealisena (30 cm ridade vahe ja 8-10 cm taimede vahe).
Mõnikord istutatakse taimed ritta ka tihedamalt, hiljem aga harvendatakse (juuli algusest), kasutades harvendatud noori taimi toiduks.
Kasvatades porrulauku istikutest, järgitakse järgmist tehnoloogiat: mai alguses, enne istutamist, kastetakse korralikult maa, porru istiku lehed ja juured kärbitakse 1/3 ulatuses.
Juured soovitatakse kasta savi ja lehmasõnniku segusse.
Eestis ja teistes põhjamaades kasvatatakse porrulauku 50-60 päevastest istikutest. Taimed istutatakse mai algusest keskpaigani.
Istutusel surutakse muld tihedalt juurte ümber ja kastetakse kergelt. Istutussügavus 1-1,5 cm. Taimed istutatakse 15-20 cm üksteisest. Mulla pind multšitakse turba või kõduga.
Aiamaal soovitatakse porrulauku kasvatada koos teiste taimedega (redis, peet, salat).
Porrulauku võib saada ka varakevadel, külvates seemned eelmise aasta juunis. Külvide hooldus on sama, mis istikutelgi.
Hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Porrulauk on kaheaastane taim. Esimesel aastal moodustuvad lehed ja paks ebavars, mis ongi peamiseks söödavaks taimeosaks. Ebavars võib olla 15-30 cm pikkune ja 5-7 cm paksune.
Teiseks kasvuaastaks võib porrulaugu jätta peenrasse, kus ta hakkab uuesti kasvama ja kasvatab õievarre helelillade õitega.
Suvine hooldus seisneb ridadevahelises kobestamises, umbrohtude eemaldamises, kastmises ja pealtväetamises (20 g lämmastikväetisi ja 20 g kaaliumsalpeetrit 1m2-le).
Porrulauku mullatakse mitu (soovitatavalt kolm) korda vegetatsiooni teisel poolel, et saada õrnad, valged "jalad". Muldamisega luuakse parimad tingimused ebavarre kasvuks.
Kasvu ajal peab porrulauku regulaarselt kastma, umbes kord iga viie päeva tagant 12-15l 1m2-le. 20 päeva peale istutamist (siis, kui porrul on kasvanud 4-5 pärislehte), pealtväetatakse.
Selleks lahustatakse 10l vees 0,5l lehmasõnnikut ja lisatakse 1tl karbamiidi, kaaliumsulfaati ja superfosfaati. Kastetakse arvestusega 3-4l 1m2-le.
Enne muldamist soovitatakse raputada taimedele 1klaas puutuhka 1m2-le. Porrulauk on talvekindel. Taimed, eriti väikesed, võib jätta talveks peenrasse.
Nad talvituvad lume all hästi, varakevadel aga hakkavad kohe kasvama ja annavad vitamiinirohket köögivilja ajal, kui pole veel mingit muud rohelist.
Paremaks talvitumiseks mullatakse taimi mulla või turbaga, või kaitstakse kuuseokstega. Talve alla külvid (seemnete külviaeg oktoobris) raputatakse samuti turbaga üle.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Porrulauku koristatakse vastavalt vajadusele hilissügiseni. Ta talub kergeid külmi kuni -5°C ilma kahjustusteta.
Sügisel kaevatakse taimed labida või hargiga välja, raputatakse mullast puhtaks, kuivatatakse ja pannakse vertikaalasendis kasti,
lõigates eelnevalt juured 1 cm pikkuseks ja kärpides lehed kolmandiku võrra lühemaks. Suurtel ebavartel kärbitakse lehti, jättes alles 20-25 cm, juured aga kärbitakse 2 cm pikkusteks.
Porru keskvalmivad ja hilised sordid säilivad hästi ja võivad olla vitamiiniallikaks kogu talve jooksul. Külmadel talvedel hoitakse porrut keldris kaevatuna liiva sisse.
Säilitamiseks sobivad ka kasvuhoonesse kaevatud süvendid, kus porrulauk laotatakse ridadena ja kaetakse pealt mulla või liivaga.
Keldris kaetakse vertikaalselt asetatud porrulaugu varred 25-30 cm paksuse liivakihiga, jättes välja vaid tipud. Porru säilib niiskesse liiva kaevatuna temperatuuril 0...+1°C kogu talve.
Porrulaugult seemnete saamine.
Avamaal talvituvatel taimedel tekivad suvel õisikuvarred, mis õitsevad ja annavad seemneid. Seemnetaimedeks võib kasutada ka taimi, mida hoiustati hoidlas või kraavis.
Avamaale istutatakse nad varakevadel.
Tähelepanu! Seemned valmivad hästi vaid lõunapoolsetes maades, kuid soovi korral võib neid saada ka mitteköetavates kasvuhoonetes kasvatades.

Eng.: European Leek, Garden Leek. Suom.: Purjo, purjosipuli. Sven.: Purjolök.